top of page
2019d0214_125608.jpg

MARGUS MEINTART MAALINÄITUS “LÄBILÕIGE”

10. mail kell 16 avatakse Kuressaare Raegaleriis tartlasest kunstniku Margus Meinarti maalinäitus “Läbilõige”. Kunstnik esineb oma piltidega Kuressaares esimest korda: „Olen väga rõõmus, et saan pakkuda täiesti korraliku läbilõike oma kunstnikuteel loodust.”

Kunstnik ise leiab, et läbilõige on mitmetähenduslik sõna. See tähendab nii ülevaadet kui ka millegi läbi lõikamist. Kuressaarde näitust planeerides tahtis ta panna üles mõned installatsioonid ja esineda hea hulga töödega, mis erineksid tema maalilisest ja värvide kesksest maalimisviisist: „Tahtsin lõigata läbi oma tavapärase tee ja liikuda natuke teises suunas. Ajapuudus ja galerii kaugus Tartust seadsid aga oma piirid. Sain küll valmis mõned uued maalid, aga installatsioonid jäävad oma aega ootama.” Seega jääb Meinarti näituse pearõhk tähendusele – ülevaade.

Margus Meinart on sündinud 1969. aastal, aastatel 1991–1996 õppis ta Konrad Mäe Ateljees (Kunstiühing „Pallas” Stuudio), ta on saanud ka Tartu Kõrgemast Kunstikoolist mööbli kujundaja ja -restauraatori diplomi. Tema maaliharidus on saadud hilis- ja järelpallaslaste Kaja Kärneri, Heldur Viirese ja Lembit Saartsi käe all. Aastatel 1994-1995 stažeeris ta Norras Nansenskolenis (Norsk Humanistisk Akademi, maal).

Margus Meinart on pälvinud “Pallase” stipendiumi 1998. aastal, samuti Aino Järvesoo stipendiumi. Ta on Kunstiühingu “Pallas” liige 1994. aastast, lisaks kuulub Meinart ka Tartu Kunstnike Liitu ja Tartu Restauraatorite Klubisse.

Meinarti maalide põhielement ja kandejõud on värv, just värvi kaudu iseloomustab ta inimesi, sugulasi, sõpru ja ka täiesti tundmatuid isiksusi. Nende ja paljude teiste heade kunstialaste omaduste poolest on Margus Meinart valitud Eerik Haameri kunstiauhinna žürii liikmeks.

Kunstiajaloolase Krista Piirimäe sõnul on tegemist ühe Eesti tugevama koloristiga: „Ta püüab iga teose puhul välja tuua, kuidas uue värvikombinatsiooniga tabada midagi iseloomulikku kujutatava näos. Ta valib kord pahtli, kord pintsli, proovib ka erinevaid faktuure ja stiile. Ta maalib salaja pildistatud foto järgi nii kaua, kuni tunneb ka lõuendi peal ära oma sõbra.”

Meinartil on olnud isikunäituseid Eestis, Saksamaal, Belgias ja Norras ning teda peetakse uuspallaslaste hulgas üheks toekamaks maalijaks.

Maalinäitus “Läbilõige” jääb avatuks kuni 8. juunini 2019.

6. november 2018

Krista Piirimäe

kunstiajaloolane

 

Septembri lõpus oli kultuuriklubis Promenaadiviis juttu järgmisest näitusest, Margus Meinarti (49) figuuride väljapanekust. Ta väitis, et see šokeerib mind. Meinart on tänu oma superheale värvimeelele loonud suurepäraseid lillepilte, aga ka üllatuslikult häid portreid, kus koloriidist olulisem on oskus edasi anda ilmeid ja karaktereid. Hakkasin mõtlema, kuidas ta figuure teeb, pole ühtegi näinud.

Näituse avamisel saingi šoki, nagu autor oli ennustanud. Nägin figuure, aga milliseid!

Need meenutavad rohkem nukke kui inimesi, riidest nukke, mis on vatti täis topitud ja millel puuduvad käe- ja jalalabad. Ümmargused pead on kaetud valge parukaga, näod mitte midagi ütlevad, kui välja arvata pärani laulvad suud. Proportsioonivead, kohmakad poosid. Ei saa aru, millega nad tegelevad. Ah jah, figuur ristil võib-olla Kristus ja ühel teisel võib olla püha õhtusöömaaeg.

Aga miks ma üldse kirjutan neist justkui mõttetutest figuuridest? Mu soov kirjutada on sama salapärane kui nende joonistuste saamislugu.

Muidu õli ja akrüüli kasutanud Meinart otsustas ühel hetkel 2011. aastal Brüsselis elades osta kriitpastellid. Ta hakkas huupi joonistama, lootes ei tea kust tulevale inspiratsioonile. Ja järsku midagi pakitseski alateadvuses. Need olid lihtsalt inimesed ja ei midagi rohkem. Pealkirjad pani kunstnik selle järgi, mida need alateadvuse sünnitused talle meenutasid. Ühele kujule ta joonistas risti taha.

Tema näituse «Brümenaad» (sõnadest Brüssel ja Promenaad) avakõnes mainisin, et ürpides figuurid mõjuvad androgüünsena, kuid kunstnik olevat siiski mehi kujutanud. Alasti figuurid on rõhutatult sootunnustega, naised kohe erakordselt lopsaka alakehaga, konkureerides selles valdkonnas Stanislav Netšvolodovi looduga.

Nendest stoilistest suure üldistusega kujutatud olenditest õhkub mingit salapärast jõudu. Margus Meinarti figuraalkompositsioonides on stiili.

Näitust «Brümenaad» saab kultuuriklubis Promenaadiviis (Ülikooli 1) vaadata 12. novembrini esmaspäevast reedeni alates kella 18st. 

Margus Meinarti poeetiline Viljandi

28. november 2018,

Enn Siimer, kriitik

Viljandi kultuuriakadeemias kunstiõpetaja eriala magistrantuuris õppiva Tartu kunstniku Margus Meinarti Kondase keskuses väljapandud näitus Viljandi vaadetest on tagasihoidlik – koosneb vaid paarikümnest tööst.

Asudes keskuse raskesti ligipääsetaval teisel korrusel, on sel ometi mingi lummav mõju inimesele, kes ei tunne Viljandit mitte ainult ilmsi, vaid ka paljudelt teistelt piltidelt.

See lummus tekib omapärasest värvi- ja objektikäsitlusest. Margus Meinart ei püüa detaile. Ta ei maali pehmelt ja pintsliga, vaid eri laiusega spaatlitega. Üleminekud ühelt intensiivselt värvilt teisele on järsud ning see jätab vaataja fantaasiale ja kujutlusvõimele piisavalt ruumi, lastes samas aimata ka kunstniku taotlust.

Tekkiv tunne on poeetiline – ükskõik, mida me sellesse sõnasse ka ei mahutaks. Meinarti maalid on poeetilised ja mitte ainult Viljandi vaataja silmis.

Mulle näib, et nende piltide najal oleks lastelegi hea selgitada, mis teeb ühe maali (võrreldes foto või postkaardiga) eriliseks. Mis annab kunstile imepärase omaduse haarata vaatajat, ärgitada tema fantaasiat.

Ka üks näiliselt lihtne pintslitõmme võib olla kummaliselt köitev. Kui see paneb tööle vaataja kujutlusvõime.

Neist piltidest hoovab armastust meie linna vastu. Ja nii vaatangi meile kõigile hästi tuntud tänavaid, maju ja torne, mis on ometigi hoopis teistsugused, kui oleme harjunud neid nägema. Teistsugused oma värvi, kuju ja kontuuri poolest ning seetõttu erilised.

 

Raudsed närvid

2. - 30. november 2017

Jõgeval Betti Alveri muuseumis avati nädal tagasi Margus Meinarti maalinäitus “Raudsed värvid”. Näituse pealkirjas sisaldub vihje Betti Alveri loomingule: tal on kirjutanud luuletuse “Raudsed närvid”.

Tartlane Margus Meinart on kunstihariduse omandanud Konrad Mägi ateljees, mis tänini Tartus tegutseb. Seal õppis ta aastatel 1991-1996 ja see on jätnud jälje tema kunstimõistmisele: värv on tema jaoks see, mis pildi sisu edasi annab, ning pilt kõneleb enda eest, sõnu pole sinna juurde vaja.

Margus Meinart / “Viljapuuaed” / 27.07.–19.08.2017 / Monumentaalgalerii

Add Date here

Neljapäeval, 27. juulil 2017 kell 18.00 avab Kunstiühing „Pallas” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Margus Meinarti portreedenäituse „Viljapuuaed”.

Meinarti maalide põhielement ja kandejõud on värv. Just värvi kaudu iseloomustab ta inimesi, sugulasi, sõpru ja tuttavaid, tuntud ja tundmatuid isiksusi. Mõni neist on sisenenud tema portreedesse otsekoheselt ja tabatud vahetult, mõni jälle justkui ümber nurga, kõveruse kaudu.

Margus Meinarti maalinäitus “Kondamine”

Add Date here

Margus Meinarti maalinäitus “Kondamine”

Kondase Keskuses on 17. novembrist kuni 18. detsembrini avatud Margus Meinarti maalinäitus “Kondamine”. Margus Meinart on tundlik maalijanatuur, kelle intuitiivselt sündinud värvile allutatud väljapanekus leidub Viljandi vaateid, portreid, abstrakte ja lilli. Viimasel ajal on ta oma loomingus liikunud enam ekspressiivsuse, lihtsustamise ja kerguse poole.

Mitmetahu(ka)lised mõtted monumentaalis

Autor: Anu Tokko Avaldatud: Laupäev 21. september 2013

Margus Meinarti näitusel «Mitmetahu(ka)line» Tartu kunstimaja monumentaal­galeriis saab 22. septembrini nautida kunstniku vaimurikkaid värvimüsteeriume.

Margus Meinart (s 1969) on Tartu Kunstnike Liidu ja kunstiühingu Pallas liige. Kunsti on ta õppinud Konrad Mägi ateljees ning Tartu kõrgemas kunstikoolis, Tartu kooli on ta täiendanud ka õpingutel Norras ning Ameerika Ühendriikides...

MARGUS MEINART ja MARIS TUULING Maalid

Haus Galerii 03.06.2003 - 27.06.2003

Margus Meinart (1969) ja Maris Tuuling (1968) on kunstnikud, kelle tegevus ning looming oleks enne Teist maailmasõda püsinud kunstimaailma tähelepanu keskpunktis. Ent pärast Nõukogude võimude otsust hävitada “Pallase” maalikool (seda nii kooli kui koolkonnana) ning pärast nihkeid 1990ndate aastate kunstimaailmas on nii Meinarti kui Tuulingu looming harvanähtavalt jõuline ning veenev viibe maalikunsti traditsioonide poole.

Margus Meinarti põnevad värvilised otsingud

Enn Lillemets Avaldatud: Neljapäev 28. juuli 2005

Äsja oli Tartu kunstimaja mõlemal näitusekorrusel vaadata rahvusvaheliste hansapäevade puhune «Tartu aeg», mis oli koostatud Tartu-motiivilisist maalest läbi aegade. Lõviosa markantsest väljapanekust langes loomuldasa Pallasele.

Värvirõõm ja - pidu Klee klaaskübara all

Autor Indrek Hirv Avaldatud: Pühapäev 8. juuni 2003

Lugesin kunagi välismaadel hulkudes artiklit Paul Klee värviteooriast. Artikli autorit ja ajakirja nime ma ei mäleta, küll aga Klee teooriat. See toetus üldjoontes Kandinsky omale, aga oli kuidagi õhulisem ja poeetilisem, ka pisut eneseirooniline - «Klee klaaskübar» paistabki olevat Klee enese poolt oma analüüsimeetodile pandud nimi.

Pallase stipendiaadid avasid eile ühisnäituse

Tartu Postimees Esmaspäev 9. juuni 2003

Näituse «Värvivõtmed» kunstnikke Katrin Moorat, Allan Gullit, Margus Meinartit ja Maris Tuulingut ühendab väljapaneku ruum Tartu kunstimaja esimese korruse galeriis ning kunstiühingult Pallas erinevatel aegadel saadud stipendium.

Kujundaja purustas pähkli ülevaatlikuks näituseks

Liisi Pabstel Avaldatud: Reede 3. jaanuar 2014

Tartu kunstimajas jõulude eel avatud aastalõpunäitus kujutab endast väga erinevate kunstiteoste kompotti ning annab väga hea ülevaate hetkeseisust Eesti ja Tartu kunstis, kuna esindatud on üle saja looja.

Näituse kujundaja Andrus Joonas, kes nimetas säärase seinast seina näituse kujundamist üsna kõvaks pähkliks, on teinud väga head tööd: teosed on orgaaniliselt kokku sobitatud.

Erfolgreiche Ausstellungseröffnung in der Botschaft Estlands

Von Ülo Salm, Berlin11. Feb 2014

 Am 6. Januar eröffnete die Estnische Botschaft in Berlin eine Ausstellung mit Werken des aus Tartu stammenden und derzeit in Brüssel lebenden Malers Margus Meinart. Der Zeitpunkt schien insofern etwas ungünstig gewählt, als am selben Abend die Internationalen Filmfestspiele (die Berlinale), begannen. Auch wenn dieser oder jener deshalb den Besuch der Vernissage versäumte, waren zahlreiche Gäste erschienen – und es hat sich gelohnt.

Margus Meinart "On rõõm teid kohata"

28. juuli 2007 Tartu

Margus Meinart (s.1969) on maalimist õppinud Konrad Mäe Ateljees legendaarsete kunstnike Kaja Kärneri, Heldur Viirese ja Lembit Saartsi käe all aastatel 1991-1996 ning täiendanud end nii Norras kui ka Ameerikas. 1998. aastal omistati kunstnikule Tartu Kunstiühingu Pallas preemia. Antud ekspositsioon on kunstniku kümnes isikunäitus. 

Please reload

bottom of page